Kuna ehituskontseptsioonid ja kasutusnõuded arenevad edasi, on pinnaskattematerjalid läbimas märgatavat muutumist. Otsuste tegemine{1}}ei põhine enam ainult esialgsel kulul; Sellised tegurid nagu hooldus, vastupidavus ja sobivus konkreetsesse keskkonda muutuvad üha olulisemaks. Selle taustal leiab kunstmuru tee üha suurematesse rakendustesse.
Varem seostati kunstmuru peamiselt spordiväljakute ja koolide mänguväljakutega. Tänapäeval on selle kasutamine märkimisväärselt laienenud. Elamuaiad, katusepinnad, kaubanduslikud väljakud, hotellimaastikud, ajutised ürituste toimumispaigad ja isegi sisekujunduslikud alad on nüüd praktilise maapinna lahendusena kasutusele võtnud kunstmuru. See nihe peegeldab turu nõudlust materjalide järele, mis pakuvad stabiilsust minimaalse hooldusega.
Võrreldes loodusliku muruga ei mõjuta kunstmuru kliima ega hooajalised muutused ning see ei vaja kastmist, niitmist ega väetamist. See toob kaasa prognoositavamad ja kontrollitavamad pikaajalised{1}}hoolduskulud. Piirkondades, kus veevarud on piiratud või tööjõukulud kõrged, on need eelised eriti hinnatud. Samal ajal on välimuse, tekstuuri ja drenaaživõime paranemine võimaldanud kaasaegsel kunstmurul paremini tasakaalustada funktsionaalsust ja visuaalset välimust.
Kasutusstsenaariumide mitmekesistamine on toonud kaasa ka kunstmurutööstuse toodete spetsialiseerumise. Erinevused vaiade kõrguses, tiheduses, alusstruktuuris ja kulumiskindluses võimaldavad murusüsteeme kohandada laste mänguväljakute, lemmikloomatsoonide, kaubanduslike väljapanekute ja muude konkreetsete kasutuste jaoks. Sellest{2}}stsenaariumipõhisest kohandamisest on saamas uus tööstusstandard.
Tulevikku vaadates ei nähta kunstmuru enam pelgalt loodusliku muru aseainena, kuna arusaam pinnase sillutamisest muutub jätkuvalt. Selle asemel tunnustatakse seda üha enam kui küpset ja iseseisvat materjali, mis sobib paljude pikaajaliste ja professionaalsete{1}}projektide jaoks.
